Sissejuhatus
Hiljuti sain Facebookilt teate, et olen jõudnud nende iganädalasse kaasamisloendisse. See pani mind uuesti mõtlema teemale, mis on mulle oluline nii minu töös regressiooniterapeudina kui ka laiemalt tervise ja inimese tervikliku käsitluse kontekstis.
Sellega seoses tekkis mul mõte, mida ma siia jagan: kas inimesel võiks nii nagu oma perearst, olla ka oma terapeut – näiteks regressiooniterapeut –, kelle poole pöörduda enese mõistmise, igapäevase toimetuleku ja vaimse tervise küsimustes? Mina isiklikult ei kujutaks täna enam ette, et selline toetav lüli minu elust puuduks.
Ma ei pea silmas meditsiinilise abi asendamist, vaid teist vaadet inimese heaolu toetamiseks.
Terviklik lähenemine inimesele tervishoius
Tervishoius räägitakse üha enam terviklikust inimesekäsitlusest. See tähendab, et inimest ei vaadata ainult sümptomite või diagnoosi kaudu, vaid ka tema vaimse, emotsionaalse ja igapäevase toimetuleku kontekstis.
Selline lähenemine ei ole uus, ning selle rakendamine tervisesüsteemides on jätkuvalt arenemas.
WHO vaade traditsioonilisele ja täiendavale meditsiinile
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) käsitleb traditsioonilist ja täiendavat meditsiini osana tervisesüsteemi laiemast arengust, kus rõhk on eelkõige kvaliteedil, ohutusel ja teaduspõhise lähenemise arendamisel.
Eesmärk ei ole asendada tavameditsiini, vaid kujundada terviklikum ja vastutustundlikum tervisesüsteem, kus erinevad lähenemised on selgelt raamitud ja turvaliselt kasutatavad.
Eesti kontekst ja TAM Nõukoda
Eestis on täiend- ja alternatiivmeditsiini valdkond arenemas ning arutelud selle rolli ja piiride üle ühiskonnas on alles kujunemas.
Olen Eesti Täiend- ja Alternatiivmeditsiini Nõukoja liige ning osalen ka kvaliteedistandardite arendamise töös. See töö on suunatud sellele, et valdkonnas oleks selgemad raamid, kvaliteet ja professionaalsed põhimõtted.
Rohkem infot TAM Nõukoja tegevuse, liikmesorganisatsioonide ja valdkonna arengu kohta leiab siit:
https://tamnoukoda.ee
Terapeudi roll inimese elus ja regressiooniteraapia
Üks mõte, mis mind selle teema juures kõnetab, on terapeudi roll inimese igapäevaelus. Kui perearsti poole pöördutakse peamiselt füüsilise tervise küsimustes, siis terapeut võib olla inimene, kelle poole pöörduda enese mõistmise, keeruliste elusündmuste läbitöötamise, suhete, emotsioonide või lihtsalt parema toimetuleku küsimustes.
Ma ei pea silmas, et terapeut asendaks arsti või teisi tervishoiuspetsialiste. Pigem näen terapeuti osana terviklikust lähenemisest inimese heaolule, kus tähelepanu pööratakse lisaks sümptomitele ka inimese kogemustele, tunnetele ja olukordadega toimetulekule.
Mina tõin selle näitena välja regressiooniteraapia. Regressiooniteraapia on psühhoteraapia, mis on suunatud lahendusele. Tegemist on kogemus- ja teadvuspõhise meetodiga, mille efektiivsust ei ole klassikalise tõenduspõhise meditsiini standardite järgi veel piisavalt uuritud.
Regressioonil põhinevad lähenemised ei ole uued, vaid neil on pikk ajalugu erinevates terapeutilistes ja teadvuse uurimise traditsioonides. Olen sellest lähemalt kirjutanud ka oma varasemas artiklis „Regressiooniteraapia ja transpersonaalne teraapia“.
Kokkuvõte
Usun, et tervisesüsteem liigub samm-sammult terviklikuma vaate suunas, kus erinevad lähenemised ei välista üksteist, vaid täiendavad.
Oluline on, et see areng toimuks läbipaistvalt, vastutustundlikult ja inimese heaolu keskmes.
Eesti kultuuris on alati olnud omaette koht tervenemisel ja tasakaalu otsimisel – olgu selleks saunakultuur või rahvapärimuses esinevad lood inimese ja looduse vahelisest seosest. Võib öelda, et tervikliku heaolu mõistmine ei ole meile võõras idee, vaid pigem midagi, mis on siin alati alati olemas olnud. Loodan, et ka tänapäevane tervishoid liigub seda arusaama kasutades ja edasi arendades.
